Oma lapsepõlvest mäletan, et kõige põnevam aeg enne jõulu oli siis, kui saabus hetk metsa kuuse järele minna. Kuuse valimine oli pikk ja vaevarikas protsess, sest õige jõulupuu pidi olema täiuslik, aga meie metsas on puud üsna hõredad rootsikud:). Sellest hoolimata mäletan hästi seda tunnet, kui kuusk lõpuks toanurgas seisis ja teda ehtima sai hakata- sest peale seda olidki jõulud juba käes! Sel aastal otsustasin oma väikesed vennatütred kuusetoomisel appi võtta ja ma arvan, et nad said sellega suurepäraselt hakkama (isegi känd saeti ära, sest selle otsa võib ju pärast koperdada:)).
